USA - 19.juuni

Linnuke kirjas Vaikse ookeani juures, käisime emaga hommikul ujumas Zuma beachis Malibul. Rahvast oli äärmiselt vähe ning temperatuur oli umbes 20 kraadi. Lained olid vapustavad! Üsna suured, nii et kui mõni sinu peale ikka langes, tegid sa ühe korraliku kukerpalli ning ei saanud mõned sekundid veel vee pinnale tõusta. Nimelt tõmbab vee pealmine osa julmalt edasi ning alumine osa julmalt tagasi. Kahjuks päevitada ei jõudnud ja ujuda ka rohkem mitte, sest isa pidi niisama rannas passima, ta vette polnud nõus tulema. Aga tõesti nägi see rand välja nagu Baywatchi oma, kõik autod ja putkad olid samasugused.
Edasi läksimegi LAsse, kus ei saanud tuhkagi aru, mida linn endast kujutab, sest see on äärmiselt laiali valgunud. Võtsime GPSi abiga kesklinna tänaval mingi punkti ja jõudsime lõpuks pärapõrgu. Kesklinn küll kesklinna moodi välja ei näinud olenamata sellest, et 2 blokki vasakule oli Broadway tänav (igas suuremas linnas olev suur tänav). Panime siis kirja Walk of Famei ja jõudsime jackpotini: suur lai tänav, mille äärde kõnniteesse on graveeritud sadu tähti. Parkisime auto ja vaatasime ringi. Seal oli Kodak teater (Oscari gala toimumiskoht), Disney teater (Disney filmide esilinastused) ja palju muud. Kohe alguses kõndisime üle Winnie the Poohi, Donald Ducki, Arnold Schwarzerneggeri, Marilyn Monroe, Silvester Stallonei ja muude inimeste tähtedest. Seal on muidu üldiselt iga teine täht graveeritud, ülejäänud on tühjad ning tähed asuvad mõlemal pool tänavat.
Ruttu püüdis meid kinni mingi naine, kes püüdis meile pähe määrida mingit tuuri. Rääkis mingist LA tuurist, kuulsuste kodude nägemisest jne. Me ei osanud sellest veel midagi arvata ning liikusime edasi. Käisime ka tualeti nimel Popeye kiirtoidukas. Seal vaatasin, et mingi väga kummaline naine seisab järjekorras: tunked jalas, imelik läikiv pluus, kole soeng ja kummaline näojoon. Aga kui ta ümber pööras, sain aru, et ta on kas väga tõsise habemeprobleemiga kole naine või transseksuaal...
Tagasi minnes sattusime jälle naise küüsi ning kaaludes variantide vahel, kas saata mind üksinda Universal Studiosse või minna koos linnatuurile, otsustasime lõpuks viimase kasuks. Tuur osutuski põhimõtteliselt kuulsuste hängimiskohtade, kodude ning filmimiskohtade näitamiseks (kui välja arvata tasuta stuudiote näitamine, kuna osa rahvast hilines). A la siin elab Leonardo di Caprio, siin filmiti Ozbournide sarja, siin elab siiamaani Shirley Temple, siin jõi Paris Hilton ennast purju, siin püüdis politsei ta kinni, siin on Lindsey Lohan ööbimas, kui ta võõrutusravil ei ole, siin filmiti Fresh Prince of Bel Airi seriaali Will Smithiga jne jne. Käisime Beverly Hillsis ning sõitsime mööda Sunset Boulevardi (kuulus tänav ääristatud palmidega ning paljude linastus- ning peokohtadega). Kusjuures Hollywoodi kõige rikkamal tänaval on kõige katkisem tee selle nimel, et seal väga palju rahvast ei käiks. Selle ääres asub ka Playboy Mansion.
Sealt edasi jooksin ma Kodaki teatrisse, küsisin Johnny Deppi tähe kohta ning 2 blokki edasi lasin emal teha endast ja tähest pilti. Pilt on filmikaameras, nii et seda nii pea ei näe.
Õhtul läks aega, et orienteeruda ennast mööda Sunset boulevardi mere äärde, et seal ööbimiskoht leida. Algul orienteerusime motellidele, kuid peale kohtumist kunksmooriga (ei tõesti, ühes valvelauas oli tõsiselt kortsus kunksmoor suits näpus ja pidžaamad seljas) ja mingi rögiseva valvelauanaisega, kes näitas eriti peldiku taolist tuba ja peale vaatamist, et ülejäänud motellid on kinni, liikusime mere äärde hotelli, mis isegi väga palju kallim ei olnud, kui võiks arvata. Vähemasti tänu sellele saan täna kirjutada blogi...
15 min enne keskööd tormas küll ema minu juurde ja andis musi põse peale. Avastasin, et mul on nimepäev. Absoluutne üllatus minu jaoks, aga noh, okei. Tähistan seda Fresh Prince of Bel Airi vaatamisega telekast : )