USA - 17. juuni

Vaatest oksendamiseni – alustasime rendiautoga sõitu San Franciscost Los Angelese. Mööda merd sõites teadsime, et tuleb arvestada väga kurvilise teega. Kahjuks lõbu ja hämmastus asendus paari tunniga iivelduse ja tüdimusega.
Auto saime kätte kell 11, isa läks järgi. Tulles hotellituppa ütles ta, et all ootab meid üllatus. Kujutasin juba ette mingit vanat kökatsit Hondat või midagi sarnast. Jõudes maja ette mainisin, et kahju, et see maja ees seisev punane auto meie rendikas ei ole, aga võta näpust, oli jah. Suur läikiv punane Chrysler C-300 koos valgest nahast istmetega ja üsna tutikas. Olin tõesti üllatunud. Peale pooletunnist tehnika üles seadmist autos asusimegi teele ja peale 6 tundi keerutamist ja korduvaid peatumisi ning vaadete imetlemisi jõudsime Pismo Beatchi: sealsesse hotelli kalju äärel. Ruum traditsiooniline 2 queen voodiga, telekaga (millegi pärast taas kord ka mängupuldiga), triikraua ja muu träniga.
Lained on suured, vesi sinine(, kuid külm), kaljud järsud ja loodus kirev. Ka taevas on erinev: „kuu purjus” ning välja on ilmunud uued tähtkujud. Taas kord liiguvad ringi julged loomad ja linnud nagu jänesed, oravad ja kajakad. Millegi pärast on Eesti loomad ja linnud sama arglikud kui Eesti inimesed. Mis teeb siinsed kaljud ilusaks, on rohelus, mis on ennast sinna peale kohandanud. Täpsemalt on isegi puud ennast külge haakinud rääkimata mitmetest lilledest ja rohttaimedest. Kuna ma ei pääsenud tükk aega arvuti ligi, jätan täna piltide lisamise vahele ja lisan need hiljem.
Ilmateade ennustab Californias külma ilma, kuid usun, et selle korvab hilisem Arizona põrgukuumus. Minu lootus vabaneda lumivalgukese mainest.

P.S. Siiamaani pole 90% inimesi teadnud, kus Eesti asub ja 80% nendest on siis ära tundnud, kui mainida Soomet. Väga hull olukord polegi.

Meie auto Chrysler C-300 San Franciscos hotelli ees.

Vaade ookeanilile no. 1

Vaade ookeanilie no. 2

Esimene Vaikse ookeani proov - külm.

Oravad olid väga huvitatud kartulikrõpsudest.