Elu ja kunst: USA - 10. juuni

Kõige raskem ülesse saamine ÜLDSE. Mind püüti ülesses kloppida vist tund aega.

Kuna ilm tundus marusant ja Vabadussamba jaoks olime veidi hiljaks jäänud, läksime uptown tourile ehk sõitsime saarelt sisemaa poole. See tuur oli üldiselt igav, sai näha erinevaid majutuskohti, eluasemeid, majaesist, kus tapeti John Lennon ning Harlemit. Viimases oli kirikuid iga saja meetri tagant.

Edasi tuli idee minna Green Village’isse, kohta, kus Samantha elas mingi perioodi (jah, väga palju kohti seostati seal Seks ja Linnaga. ) hoorade ja muude allkihtidega koos. Ootasin piirkonnalt natuke rohkemat, aga ei kurtnud ka, saime väga heasse restorani nimeja Jekyll and Hide, mille sisekujundus oli vapustav. Selle kirjeldamine võtaks jube palju aega, aga kõige lahedam oli tualeti leidmine.

Läksin algul ise põhitoast läbi ning jõudsin koridori, kus paremal oli köök ja ülejäänud koridor oli nagu raamatukogu. Riiulid oli seinteks ning need oli raamatutega täidetud. Kõndisin koridori lõppu, kus oli silt „Stop. Go Back. Can’t find the bathroom stall? Turn around.” Loomulikult ajas see mind kohutavalt segadusse. Lõpuks tirisin ema sinna, kes samuti oli hämmastuses, et tualetti ei ole ju. Meile mainiti, et kuues raamaturiiul vasakule, aga see palju ei aidanud. Mingi naine pusis seal samuti. Kohale tuli teenindaja, kes esiteks püüdis meid ehmatada. Siis naine kurtis „I only found the men’s bathroom. Are we treated different just because we look different?” Selle peale liikus teenindaja lähemale ja röögatuse saatel lõi vastu ühte kappi jalaga. Imestuseks läks kapi sein sisse poole ja avaneski tualett. Tuli välja, et need nn. raamaturiiulid olid võltsid üleni.
Teenindaja oli väga jutukas ja lahe. Tegin oma margi küll täis tema ees, aga see selleks... Eesti asukohta ta siiski ei teadnud, Soome tundis ta ära. Hiljem tuli ta tagasi küsimustega, milline meie kliima on ja kas meil on liberaalne ja vabameelne elu. Ka temale avaldasime imestust, kui suured portsud siin on, mille peale ta vastas: „This is America, it’s how we do things.” Suurelt ja rasvaselt? Selge.

Edasi läksime me Washingtoni parki, mis on imeilus park purskkaevude, malelaudade, muruplatside, seltskonnaelu, skupltuuride, koerapargiga, mänguväljakuga jms. Mina jäin vaatama mingite mustade kaksikutest vendade ja ühe musta trummari etendust. Kaksikud ise pidavat esinema koos Alicia Keysiga ja trummar pidavat olema Tony võitja etenduse Peter Rabbit mingi osaline, kui just mitte peategelane. Ta mängis trumme mingite suurte tagurpidi pööratud plastmasstünnidega küll. Emale ja isale show ei meeldinud.

Vennad olid koomikud ning tegid publikule pidevalt nalja, oma etteasteid tegid nad üpriski pika aja tagant. Tegid saltosid jne. Päris nutikas oli nende maskott „The midget”, mis kujutab endast seda, et üks vend on selili, teine tema peal kõhuli, nii et pea on peaaegu jalalabade juures. Alumine tõmbaba jalad krõnksu, ülemine paneb oma avara särgi üle alumise põlvede ja tõuseb rohkem püsti. Nii liigutab alumine jalgu ja tõesti tekib huvitav effekt, eriti, kui nad veel püüdsid tantsida. Nende leivanumber oli veel ühe venna teise pea peal keerutamine ilma käteta, mis oli äärmiselt hull, aga vinge. Üle viskas hetkel, mil nad korjandusi hakkasid tegema enne oma viimast numbrit.

Käisime ära China Townis, mis on tõesti hiinakeelseid silte täis ja üllatus üllatus, ka hiinlasi täis. Kõige lahedam oli video ja muusikapood, kus oli ropult palju animet, millest mingil põhjusel juba pool oli hentai ^_^ Hiina keeles siiski. Tekkis juba kiusatus võtta hiinakeelne Full Metal Alchemist teine hooaeg.

Edasi olid meie jalad juba tõesti väsinud ning läksime bussi peale. Bussiga tulime vales kohas maha, aga saime peale pikemat jalutuskäiku Empire State Buildingu juurde. Kohutavalt palju rahvast oli seal küll kohal, aga lõppkorruseks oli juba 86. korrus, mida on rohkem, kui Rockefeller Centeril. Sealt oli vaade tõesti vapustav. Nagu vaataksid Teletornist, ainult et männimetsa asemel on tõeline sipelgapesast linn. Vaade on samuti vapustav, kaugel on paista sillad, maastik ning jõed ning esiplaanil on arvukalt suuri maju.

Tänane päev on ka see, mil ma lõpuks ometi saan sellele paganama netile liigi. Siin on ligi 10 dollarit päevane Wifi kasutamine. Nii hakkab ka vist järgmistel päevadel olema, et postitan iga päeva kohta hiljem järgi. Kurb, aga tõsi.

P.S. Pilte hetkel ei pane, sest nett on rõve ja kukub pidevalt ära. Ei suuda ülesse panna. Loodetavasti saan puuduvad pildid lisada järgnevate päevade jooksul.